Alumine tuletorn on kergjalt püramiidjas ehitis, mille kandesõrestik tehti tahutud palkidest ja kaeti püstlaudisega. Torni Tallinna lahe poolne idakülg värviti valgeks, teised küljed esialgu kollaseks. Torni kõrgus maapinnast olid 14,3 meetrit. Tuli, mingi väiksem õlilampidega ja Freseneli läätsedega latern, paiknes torni ülakorrusel ja paistis välja vaid aknast, mis oli suunatud idakirdesse, Tallinna lahe poole.

Tuletorni kolmanda korruse tagaseina paigaldati ehitusaastal (1859) katoptrilised valgustid. Torni juurde ehitati ka ülevaataja elamu, ait ja kaev.

1860. aastal sai tuletorn kitsa sektorvalgustiga IV järgu dioptrilise aparaadi, mille tulesektor näitas ohutut laevateed Naissaare lõunakari ja Vahemadala vahel. Valgusseade oli merepinnast 15m kõrgusel ja paistis 8 miili kaugusele.

1863. aastal värviti tuletorni idapoolne esisein valgeks, küljed ja tagasein kollaseks ning katus punaseks.
1885. aasta põhjaliku remondi käigus asendati pehkinud konstruktsioonid ja tuletorn ehitati korruse ehk 3,5 meetri võrra kõrgemaks. Seega peaks ta kõrgus merepinnast katuseharjani olema nüüd 17,8 meetrit ja oli nähtav 9 miili kaugusele. Uueks tule kõrguseks sai 15 m. Valgusaparaat paigutati ümber neljanda korruse tagaseina.
Samal aastal ehitati alumise tuletorni juurde teenindava personali jaoks palkmaja ja maakivist kütusehoidla ehk petrooliumikuur. Küllap andsid tollal tuletornis valgust petrooliumilambid.
1911. aastal ehitati lisaks uus puidust elamu.
1931. aastal paigaldati atsetüleeni plinkaparaat. Algselt oli paigaldus kavandatud 1914. aastale, kuid jäi ilmselt Esimese maailmasõja tõttu teostamata.
1967. aastal viidi alumine tuletorn elektritoitele ja pandi ülemise tuletorniga sünkroonselt tööle.
1990. aastate algul oli tuletornis kasutusel optiline seade LS-210.
1997. aastal varustati tuletorn firma Sabik kaasaegse sihtlaternaga LO 1.
1998. aastal seda vana ja ainulaadset puittuletorni restaureeriti. Need tööd viisid läbi Taani ehitusmehed. Vahetati puitvooder.
2005. aastal sai tuletorn uue Cybernetica AS valgusdioodlaterna (senine jäi reservlaternaks).

Suurupi poolsaarel endise Peeter Suure merekindluse rannapatarei ohvitseride kasiino hoones asus enne Teist maailmasõda lootsijaam, mis teenindas põhiliselt Tallinna sadamaid külastavaid laevu. Lootsijaama sadamakai asus ülemisest tuletornist kirde suunas.

Maakivist kütusehoidla ehk petrooliumikuur ehitati 1885. aastal. Foto: Rene Mit, 2019.

Küll aga hävis 1953. aastal alumise tuletorni juures olnud vana majakavahi maja. Majakaülema poeg tõi mere äärest koju miini ja hakkas seda näppima, poiss sai surma ja maja lendas õhku. Pärast õnnetust pere lahkus Suurupist.

1973 aastal, mil Hilda Oja, lõptas majakavahi ameti, oli tuletorn viidud täielikult üle elektri peale. Alates elektri saabumisest hakati alumist tuletorni juhtima ülemisest tuletornist ja alumise tuletornivahi amet kaotati.

Tuletorni välimus pole sellest ajast peale praktiliselt muutunud, välja arvatud selle varustuse moderniseerimine ja välisvoodri uuendamine.

Miks ehitati üks tuletorn veel Suurupisse juurde? Kas ühest ei piisanud?

Asi on selles, et need kaks tuletorni, kui merelt vaadates nende tuled ühel joonel on, annavad kursijoone 66,5° või 246,5°. Neist esimene kurss on Suurupi vainest Tallinna lahele sõites, teine aga Tallinna lahelt läände sõites. Ja need kursid viivad kenasti Naissaare kaguotsal oleva kari ja Vahemadala vahelt läbi. Sellest kursijoonest ehk liitsihist veidi Naissaare poole jääb küll Kaguranna madal, kuid sealne sügavus 10 m on ohtlik vaid väga suurtele laevadele.

Nii paistavad Viimsi alumine ja ülemine tuletorn Suurupist. Suvi 2019. Foto: Rene Mitt

Tänapäevane Suurupi laevatee aga kulgeb veidi komplitseeritumalt. Lääne poolt Suurupi väina suunduv laev kohtub kõigepealt Suurupi teljepoiga nr 1, mis asub Ninamaast 1,7 meremiili (3,3 km) nord-nord-westis. Laev möödub teljepoist lõuna poolt ja jätkab teekonda otse itta ehk kursiga 90°. Seda seni, kuni ta kohtub Suurupi teljepoinga nr 2, mis on Kakumäe neemest 2,4 miili (4,4 km) nord-nord-westis. Selles punktis satubki laev Suurupi tuletornide liitsihile, kuid tänapäeval ei asu ta seal kursile 66,5° , vaid kursile 83,6° , mis on Viimsi sihttulete suund.  Viimsiski on tänapäeval alumina ja ülemine tuletorn ning nende liitsihti kasutatakse nüüd lane poolt Tallinna lahele sõiduks. Selle lahe keskteljeks on aga omakorda Tallinna liitsihi ülemine ja alumina tuletorn Lasnamäel.

Suurupi tuletornide liitsihti kasutatakse nüüd ainult Tallinna lahelt lääne poole väljasõiduks. Selleks sõidetakse Lasnamäe tuletorne ahtri taha jättes kuni Tallinna teljepoini nr 2 ja pööratakse seal kursile 246,5° . Nüüd sõidetakse Suurupi teljepoini nr 2, möödutakse sellest põhja poolt ja pöördutakse läänekursile. Pärast 11,5-kilomeetrist sõitu jõutakse Suurupi teljepoini nr 1 ja sealt võtab juba iga kapten või tüürimees kursi sinna, kuhu tal tarvis.

In 2010, Anne-Ly Gross-Mitt, the daughter of lighthouse keeper Helle Kares, bought the lower lighthouse complex. The lighthouse and the small flat land around it is owned by the state. The rest of the complex is privately owned by Anne-Ly Gross-Mitt’s family, who have been keeping the lighthouse in Suurupi for three generations.

Estonian President Toomas Hendrik Ilves and Anne-Ly Gross-Mitt. 2015. Photo: Rene Mitt

In 2015, Suurupi lower lighthouse complex was awarded Estonian Beautiful Home Award by the Estonian President. You may read more from Postimees and Delfi news.

Suurupi Selts presented lighthouses on the Tallinn Boat Show 2017 with main idea to invite more visitors to both lighthouses.

Suurupi lighthouses on Tallinn Boat Show 2017.

During the 2019 season, Suurupi lower lighthouse was open to tourists and from May to October, Meelis Pruuli served as the lighthouse watchman.