«Tundub jabur küll, aga nii ta on,» sõnas Suurupi tuletornid Veeteede ametilt rendile võtnud Anne-Ly Gross-Mitt, kelle ema töötas aastakümneid majakavahina. Kuigi 2004. aastast kadus Eestis majakavahi amet, siis nende pere jäi Suurupi tuletorni kõrvale edasi elama ja pidi sageli vastama õue sattunud uudistajatele, et kahjuks torni minna ei saa. Tosin aastat tagasi moodustatud Suurupi Selts hakkas ametnikega asju ajama, et tornid rendile saada. «2010 oli avaldus sees ja 2017 avati ülemine tuletorn,» meenutas naine aastaid aega võtnud protsessi.

Pühapäeval 30. aprill 2017 avanesid mandri-Eesti vanima ehk Suurupi ülemise tuletorni uksed külastajatele. Mitmeid aastaid ettevalmistuprotsesse oli jõudnud lõpusirgele ning Harku vald sai endale esimese turismiobjekti. Tuletorni tõid rahvale vaatamiseks elule Suurupi tuletornide viimase majakavahi Helle Karese tütred Anne-Ly ja Kristiina, kes on Suurupi ülemise tuletorni jalamil üles kasvanud.

Ametlikul avamisel esinesid Tabasalu Muusikakooli vanamuusikaansambel ning Suurupi naiskoor Meretule. Külalistena olid kohal Eesti Veeteede Ameti ja Eesti Tuletorni Seltsi esindajad, endised Suurupi tuletornide majakavahid ning Harku valla tegusate ühenduste esindajad. Pidulikult lõigati läbi lint ning kõik said uudistada tuletorni muuseumi eksponaate ning nautida vaadet 22 meetri kõrguse tuletorni rõdult.

Suurupi ülemine tuletorn. Vasakult: Kristiina Adamson, Anne-Ly Gross-Mitt, Helle Kares. Mai 1986

Suurupi ülemise tuletorni avamine. Vasakult: Kristiina Adamson, Helle Kares, Anne-Ly Gross-Mitt. Mai 2017

2017. aasta suvel avatigi ülemine tuletorn huvilistele ja esimesed külalised olid kohal juba hommikul kell 7. «Ega nad lootnud, et sisse saavad,» ütles Kristiina naerdes. Ta tunnistab, et aeg-ajalt on õu turiste täis, aga ilmselt pole paljud veel sellest võimalusest teadlikud. «Peab olema mõõdukalt ebameeldiv Eesti suvi, siis käiakse kõige rohkem. Ilusa ilmaga ollakse pigem rannas ja tullakse alles õhtul,» sõnas Adamson.

Kristiina ei salga, et üks põhjus tuletorni rendile võtmiseks oli ka soov pisut võõraste liikumist ohjata, sest tuletorni juures on nii tema kui ta ema kodu.

Viisakalt küsides  võib torni pääseda ka väljaspool ametlikku avamisaega ning üldiselt uudistajad avamisaegu aktsepteerivad. «Aga kui tahad, et sul oleks eravaldus, siis tuleb see suurte tähtedega  kirjutada ja ka siis tuleb arvestada sellega, et suvalistel hetkedel kõnnitakse sisse,» tõdes Kristiina. 

Kuigi enamik huvilisi tuleb suvel, on Adamsoni sõnul kõige parem vaade tornist hoopis sügisel, kui merevee ja õhutemperatuur on samad, u + 5 kraadi. «Siis ei teki merele seda virvendust ja võib ka Hanko (Soome poolsaar – toim)  ära näha ja veel need värvilised puud,» ei hoia ta tornist avaneva vaate kirjeldamisel sõnu tagasi. Vaade on tornist tõesti muljetavaldav, näha on nii Naissaart, Tallinna teletorni kui ka Nõmme suusahüppemäge.

Lisaks kaunile vaatele meelitab inimesi kohale Eesti Tuletorni Seltsi koostatud pass, kus sees kõik Eesti majakad. Enamikke neist ei saa külastada ja tuleb leppida eemalt vaatamisega, kuid aina enam avatakse neid ka huvilistele. Juulis 2018 näiteks avas uksed Saaremaal Sõrves asuv tuletorn.

«2017 käis päris palju  inimesi, nii et  saime oma kulud tasa ja alumise torni avamiseks valmis, aga rikkaks pole saanud,» naeris Kristiina.

10. juuli 2010 Tuletorni päev. Suurupi ülemisestuletorni juures kell 12:00 – 22:00. Esinesid Piip ja Tuut, Audru Jõelaevanduse Punt ning päeva juhtis Sepo Seemann.

19. august 2012 Tuletorni päev. Suurupi ülemise tuletorni juures esinesid Piip ja Tuut, Marko Matvere ja VLÜ, Meretule naiskoor ning päeva juhtisid Klaara ja Veera.

21. juuli 2019 Tuletorni päev. Suurupi ülemise tuletorni juures esines ansambel “Kukerpillid”.