z-library books on zlibrary

Suurupi peidab endas Peeter Suure merekindluste ajaloopärleid!

Suurupi on Tallinna kesklinnast ca 30 minutilise autosõidu kaugusel. Linnainimesed otsivad õhtuteks ja nädalavahetusteks tegevust. Üheks meeldivaks tegevuseks on jalutamine looduses. Ja kui see piirkond lisaks kaunile loodusele pakub ka ajaloopärleid, siis mis saaks olla veel meeldivam.

Venemaa viimane tsaar Nikolai II asus tingituna ärevatest oludest Euroopas riivistama oma tsaaririigi piire. Üks nendest on nii nimetatud Suurupi Naissaare Porkala liin, mis pidi võimaliku vaenlase peatama Soome lahe suudmes. Kerkinud terase hindade ja revolutsiooniliste meeleolude tõttu jäi enamus rajatisi valmimata ja hetkel meenutavad seda aega salapärased vared ja augud.

Suurupi ülemine tuletorn

Tuld on Suurupi paekiviklindi kõrgeimal nukil tehtud juba aastasadu. Aastal 1760 rajati massiivne paekivist tuletorn just siia, et hoiatada varitsevate karide eest ja juhatada laevad turvaliselt Revali sadamatesse.

Romanovite patareid

Romanovite Batteries. Photo: Rene Mitt
Romanovite patareid. Foto: Rene Mitt

Pärast Vene-Jaapani sõjas (1904–1905) lüüasaamist valmis 1907. aastal tsaaririigi uus kaitsekava, milles oluline osa langes just Tallinnale. Siia otsustati rajada Läänemere sõjalaevastiku operatiivbaas, mille toeks ja lahesuudme riivistajaks planeeriti Tallinna ja Porkkala merekindlused. Suursugune rajatis Läänemere ääres. Suurupi on kindlasti üks Tallinna lähedasemaid kohti, kus merekindlusega tutvuda.

Laskumine ajalooliselt kallasrajalt

Suurupi ülemise tuletorni juurest viib alla kivi astmetega trepp. Majakavahid kiirustasid siit rannikule alumisse tuletorni või sireenijaama. Kuna pangast laskumine pole igast kohast eriti mugav või kogunisti võimatu, siis on need kohad omamoodi eluliinid, mis sidusid rannakülade rahvast pangapealse eluga.

Nõukogude Liidu aegsed suvituskoperatiivid

Esimesed datšad kerkisid Suurupi rannaheinamaadele ülemise tuletorni juurde panga serva alla ja Suurupi raudteejaama ümbrusesse. 1980. Aastal ehitati Suurupi ringtee,, sõitma hakkas ka bussiliin 147, mille reisija paistsid silma efektsete barettide ja kuldhammaste rohkusega. Hetkel on palju suvemaju kohandatud aastaringseks elamiseks, Suurupis elab püsivalt üle 1100 elaniku. Suvel rahvaarv mitmekordistub.

Rannapatarei helgiheitja torn ja varjend

Patarei positsiooni numbriga II paistab silma uhke helgiheitja torniga ja teda hüüti rahvasuus Ameerika patareiks, mille kahurite laskesektor kattis ala kuni Paldiskini. Helgiheitja varjend asus suurtükialusest 300 m edelas, prožektor veeretati rööbastel kalda servale positsioonile. Eesti Wabariigi ajal läks patarei Eesti kaitsevägede käsutusse ja sai nimeks Rannakaitsepatarei nr 6, 1920.-aastal tehti patareist ka katselaskmised ja täiustati patarei varjestust.

Bible School. Autumn 2019. Photo: Rene Mitt.
Piiblikool. Sügis 2019.Foto: Rene Mitt.

Piiblikool

Piiblikooli aeg saabus Suurupisse NLiidu vägede lahkumistega. Selleks, et vähendada vandaalitsemist võeti linnakusse tegutsema Nelipühi Kogudus ehk rahvakeeli Piiblikool. Kogudus tegutses eksinud hingede valgustamise ja õigele teele tagasi aitamisega. Kristlike laagrite ajal võis püha vaimu ülistuslaule kuulda üle küla. Kogudus lahkus kompleksist 2004.a, hetkel haldab ala Harku vald.

NLiidu sõjaväerajatised

NLiidu sõjaväerajatisi on täis pikitud terve Eesti, eriti tihedalt leiab neid rannikult. Suurupis asus panga serval Sideväeosa, rannikul hakati rajama Paldiski varusadamat koos toetava väeosaga, rannajoon on täis tikitud Piirivalve positsioone ja siiani kasutusel olevaid radu, mis kulgevad mööda liivakivipanga serva.

Selfi luigega

Luigelahe ääres luikedega selfi tegemine. Me soovitame Suurupisse tulles selfipulk kaasa võtta või siis tulla ja osta see Suurupi tuletornist.

Ninamaa. Oktoober 2019. Foto: Rene Mitt

Ninamaa udusireenijaam

Suurupi nimi olevat ajalooliselt kujunenud välja nimest Suur+ pea, vanadel kaartidel seisab kohanimena Surpe. Poolsaare merre küündivaim neem kannab nime Ninamaa. Ninamaa neem ja Suurupi rändrahnud ehk karid on uputanud tormides ja udus palju laevu. Selleks, et laevu udus paremini kaitsta rajati 1998.a neemele Udusireenijaam, koos sireenivahi elamu ja petrooliumiaidaga. Hetkel on neem merelainetest õhukeseks kulutatud ja hooneid ähvardab merre varisemise oht.

Õhkulastud patarei

Kahe patarei vaheliselt alalt, peidetuna rohelusse, võib leida veel ühe salapärase õhitud betoonvare. Teada on, et siin asus helgiheitja varjend, millest lükati helgiheitja Neeme neeme tipule, et valgustada merd kahurite tarbeks. Hoones asunud ka generaatorijaam ja arvatavasti ka laskemoona varud, hoone õhiti Oktoobri revolutsiooni käigus.

Tulejuhtimispunkt

Metsast võib leida muudki salapärast ja ootamatult, otsekui muinasjutust kerkib silme ette üksik torn künkal. Torn on ammu maha jäetud , üllatusen võib tulla, et torn pole osa Peeter Suure merekindlustustest vaid rajatud NLiidu vägede poolt 1953. aastal tulejuhtimispunktiks.

Munakivitee

Munakiviteed rajati Suurupisse seoses Peeter Suure merekindlusega, et liigutada pinnasesse vajumata raskeid koormaid kindluse positsioonide ja raudtee vahel. Tänaseks on enamus teid asfaldiga üle kaetud, kuid on säilinud ka üksikuid lõike, mis viivad rannikule.

Katakombid (taskulamp abiks)

Patarei, positsiooni numbriga III oli kavandatud katma ala Naissaare Suurupi poolsaare vahel, kasutusel olid 6“ suurtükid. Eesti Wabariigi ajal rajati siia Suurupi Komandantuur ja patarei sai nimeks Rannakaitsepatarei number 9. Aktiivse kogukonnategevusena on ala ja käigud puhastatud ning maa all saab uudistada ligi 100 meetri pikkustes käikudes.

Suurupi vabadusesammas

Suurupi vabadussamba kuju avati 20. augustil 2017.aastal ja kujutab eestlaste vabaduse püüet ja suhet merega. Täpse tõlgenduse leiab igaüks ise. Hiiumaa vigursaagija Silver Treiman loodud naisekuju on valmistatud tormimurruna Suurupi rannateele langenud haavapuust.

Nõukogude Liidu piirivalve punkt

Lootsisadam

Suurupi lootsijaam teenendas Tallinna sadamat külastavaid laevu. 1918. a sai Eesti Wabariik sõjapärandusena miinivälju täis rannikumere, milles olid puhastatud traalidega ainult kitsad laevasõiduteed. Sellistes vetes ei olnud võimalik ilma lootsita sõita. Lootsi vaatluspunkt asus kõrgel klindi serval Suurupi ülemise tuletorni juures, et võita kibedas konkurentsis Naissaare lootse. Ka tänapäeval tegutseb Suurupi loots, kes väljub Tallinnast ja abistab suuri ja ohtlike veoseid vedavaid laevu Tallinna lahes navigeerimisel.

Suurupi raudtee

Suurupisse sai sõita ka rongiga, Sõrve jaama juurest keeras üks kitsarööpmelise raudtee haru Muraste raba serva pidi Suurupisse ja Vitile. Suurupis on säilinud ka raudteejaama hoone (eravalduses). Teine haru keeras Rannamõisa kiriku juurest mööda praegust Tilgu teed rannikule ja jõudis välja Suurupi lootsisadama kanti. Kitsarööpmeline kindlusraudtee oli kasutusel 1913.–1959. aastatel.

Päikeseloojang Suurupi alumise tuletorni juures. September 2019. Foto: Rene Mitt

Suurupi alumine tuletorn

In the middle of the 19th century, sailors continuously complained about the poor condition of the navigational equipment in the Russian waters. In 1859, a wooden beacon was built in Suurupi, 2245 m from the Rear Lighthouse. Lantern chamber finished in 1885.

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

You may use these HTML tags and attributes:

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Privacy Preference Center

Close your account?

Your account will be closed and all data will be permanently deleted and cannot be recovered. Are you sure?