Suurupi 1759.a tegi kontraadmiral Mordvinov Admiraliteedi Kolleegiumile ettepaneku ehitada Suurupi poolsaarele tuletorn. 1760.a hakkas tuletorn tööle ilmselt lahtise tulega. 19.sajandi lõpul valmisid tuletorni kompleksi elamu, saun, õliait, kelder ja lauda hoone, kompleks oli ümbritsetud kõrge paekivi alusel plankaiaga. Teises maailmasõjas, Saksamaa vägede taganemisel, hävis tuletornivahi elamu, tuletorn suudeti halvimast päästa, kuid vajas kapitaalseid uuendusi. 1951. a rekonstrueeriti tuletorn 22 m kõrgusena varasemast veidi erineval kujul. Kompleksi rajati ka uus generaatorite hoone ja ehitati hävinenud hoone asemele uus eluhoone. 1998.a paigaldati tuletornile uus laternaruumi osa ja moderniseeriti valgusseadmeid. 2011. a paigaldati laternaruumi katusele uus LED- tüüpi valgusseade, tule kõrgust tõsteti 2 meetri võrra ja tule sektorilisus kadus, olles nähtav 360⁰.
Tuletornivahid
18. sajandi Venemaal ei olnud tuletorniteenistuse organiseerimises ja uute tuletornide ehitamises kindlat süsteemi. See olenes vaid vahetuvate keisrite huvidest ja meeleoludest. Riigile kuuluvate tuletornide meeskonnad olid 18. sajandi esimesel poolel ajutised ja komplekteeriti vajadusel sõjalaevastiku koosseisust. Meeskonna peamine ülesanne oli süüdata päikeseloojangul tuletorni tipus lahtine tuli ja hoida see elavana koiduni. Küttematerjal toimetati kohale kroonu kulul, metsarikastes piirkondades võidi kasutada …
Read more
Suurupi ülemine tuletorn
