Suurupi Suurupi poolsaar asub Harjumaa rannikul Vääna-Jõesuu ja Rannamõisa vahelisel alal, olles kuni 43 meetri kõrgune Põhja-Eesti paelavamaa osa. Suurupi poolsaare-Naissaare joont loetakse Tallinna lahe läänepiiriks.
Tallinnasse sõites juhatasid laevale sadamasse teed muuhulgas ka Suurupi tuletornide tuled. Meresõitjatele on juba iidsetest aegadest süüdatud pimeduses või udus koju juhatavaid lõkkeid. Turvalisemaks liiklemiseks kasutati orienteerumiseks päevamärke – kaljusid, suuri puid, kirikuid. Ka kaasaegsed tuletornid töötavad päevamärkidena. Valge tuletorn rohelise metsa taustal hakkab hästi silma.
Suurupi poolsaar on enim tuntud oma kahe tuletorni poolest. Suurupis paiknevad ka Peeter Suure Merekindluse objektid. Tsaar Nikolai II käsul 1913 – 1917. a. ehitati Suurupi poolsaarele Peeter Suure Merekindlus. Nõukogude väed kasutasid ehtisi enda tarbeks. Kolmekümnendate teisel poolel paigutati Naissaarest lõuna pool asunud Suurupi kindlusesse veel kolm 9,2-tollist [234 mm] suurtükki, millede laskekaugus ulatus kuni 24 kilomeetrini.
Eesti on väike, kuid tal on palju saari ja keeruline rannik, selle tõttu on Eestis ka palju tuletorne ja meremärke. Hetkel on töös 41 tuletorni ja 80 tulepaaki. Eesti vanim tuletorn asub Hiiumaal Kõpus, mis on üle 500 aasta vana. Suurupi leiab kaartidelt juba aastast 1566, olles oluliseks teetähiseks Tallinnase, vana nimega Revalisse sissesõidul.
Aastast 1566 seisab maailma navigatsiooniteatmikes kirjas Surpe. Täna tunneme seda paika Suurupi poolsaarena, mille esmamaining pärineb hollandlasest meresõitja ja kartograafi Cornelis Anthonisze keskaegsete laevasõiduteede kirjeldusi käsitsevast mereraamatust.
Eestlased armastavad endast mõelda kui laulurahvast, iseseisvusime läbi laulmise ehk laulvarevolutsiooni ja armastame laulmas käia laulukoorides. Ka Suurupi külas tegutseb naiskoor Meretule. Laulupeo traditsiooniks on ka tule toomine läbi Eestimaa ja sellel teekonnal pidude korraldamine. 2014. aastal ööbis laulupeo tuli enne Tallinnasse jõudmist Suurupi alumises tuletornis, selle sündmuse puhul püstitati Mati Karmini poolt loodud mälestusmärk.
Suurupis on imeline devoni liivakivi pank, mis on ainulaadne ja maaliline. Suurupis on väga palju säilinud metsa ja loodust, siin elutsevad rebased, jänesed, kitsed ja põdrad. On nähtud ka ilvest . Hülged teevad katki kalurite võrke. Pesitsevad kaldapääsukesed, nahkhiired, pardid, haned ja luiged. Ainult 15 km kaugusel Tallinnast võib näha juba metsikut loodust.
