Uudised

Kallis sõbranna, kirjutan Tuletorni päevast! (03.09.2015)

Lubasin, et kirjutan vahelduseks lühikestele teadetele pikema kirja oma suvistest seiklustest.

Kui sõitma hakkasime, oli taevas täiesti pilvitu. Vahepeal jälle kogunes taevatupse päris palju, aga kui südapäeval kohale jõudsime säras päike helesinises laotuses. Ja nii jäi kuni loojanguni. Kõigepealt jõudsime Suurupi sihi ülemise majaka juurde. Hoone ehitus ja rekonstrueerimisaastad on: 1760; 1951;1998. Veel 2011. a paigaldati laternaruumi katusele uus LED- tüüpi valgusseade, tule kõrgust tõsteti kahe meetri võrra ja tule sektorilisus kadus, olles nähtav 360⁰.

Milleks vaja majakat, kui on Facebook?

„See on tuleloss,“ ütles mulle tarmukalt viieaastane Kristin, kelle ema on Kristi.  Tornis kohtasin kahte vahvat kohalikku tüdrukut, kes emmedega koos tuletorni imetlesid ja laupäeva veetsid. Tema sõbranna, neljane Karoliina imetles Suurupi laste loodud paberist ja saviloomadega küla maketti. „Vaata, see on rebane,“ ütles Karoliina.

„Tüdrukud vaatasid esimesel korrusel sidepidamise aparatuuri, imestasid suurte telefonide üle ja küsisid, et kas siis Facebooki ei olnud,“ ütles ema Ebe. „Nad teavad, mis FB on ja käivad ise ka seal surfamas.,“ lisas ema. Pered elavad Suurupis Kasevälja teel ja on naabrid.

Ürituse päeva hommik algas Suurupi laste jaoks igalaupäevase rõõmuga – külas käis Jätsiabi auto.

Majakavahtide mälestused

Perenaisi on ülemise tuletorni majapidamises kaks – Kristiina Rasina-Lõhmus ja tema ema Helle Kares. Vanemad töötasid majakavahtidena, kuniks tööst vabastati. Nüüd kogub pere – ema ja kaks tütart - mälestusi ning fakte mõlema majaka ja laiemalt merenduse ajaloo kohta. Teine tütart Anne-Ly Gross-Mitt tegutseb Suurupi alumise tuletorni juures. Anne-Ly on ürituse peakorraldaja. Noorem õde on ülemise ja vanem õde alumise majaka lähedal kodu leidnud. Tema kui noorema perenaise sõnul on tuletornipäev vajalik, et inimesed saaksid uudistada ja nautida, tunda ennast natukene majakavahina. „Meil on tõelisi fänne, kes tulevad igal aastal uuesti. Nad ütlevad, et neid võetakse hästi vastu ja et siin on ilus. Rahvast on täna üle ootuste palju kogunenud,“ lisas Kristiina. Hoone iga korrus pakkus erinevat väljapanekut. Vaadata sai näitust merendusest ja kuulata endise tuletornivahi Helle Karese selgitusi. Üles oli pandud 2012.aastal toimunud laste fotokonkursi Rõõmuklõps parimad tööd, kolmandal korrusel kohalike laste valmistatud makett Suurupi kohta. Peaauhind ootas neid, kes päris tippu ronisid ja vaateid said nautida.

Vanim puittuletorn Eestis

Ka alumise tuletorni juures kohtasime kohviku juures juba tuttavaid kohalikke lapsi emadega. „Just sõime lõhepirukat ja hapukurki. Maitses hästi,“ kinnitas ema Ebe. Tema sõnul jäi silma hästi viimistletud korraldus. „Lastega koos vaatasime mõlemaid torne. Õhtu naela- ansamblit Kõrsikud läheme  kuulama suure hulga täiskasvanutega Kasevälja teelt. Lapsed jäävad õhtul koju mängima.“

Alumise tuletorni kompleksi renoveerimistööde eest seisva Anne-Ly Gross-Mitti sõnul on Suurupi tuletorni päev kohalikele ning laiemale avalikkusele oluline, sest annab võimaluse külastada majakaid, mis igapäevaselt on külastajatele suletud. „Üritusega antakse edasi ka pere põhiväärtusi - see päev on alkoholivaba peresündmus. Pakume alati ka külastajatele õhtust kava, kus on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Õhtu lõpetab muusikaline osa mõne hetkel populaarse esinejaga. Meid on väisanud Curly Strings, Marko Matvere ja VLÜ, Mart Sander ning Hanna-Liina Võsa jt.“

Suurupi alumine tuletorn on vanim puittuletorn Eestis, hoone kuulub The International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities (IALA) 100 väärtuslikuma töös oleva ajaloolise tuletorni hulka. Hoonet on ehitatud ja renoveeritud aastatel 1859; 1885; 1998.

Anne-Ly sõnul innustab ja annab jõudu viiendat korda järjest üritust korraldada armastus tuletornide vastu ning soov saavutatud ilu ka teistega jagada. Sellel aastal rõõmustas teda kõige rohkem jätkuv huvi tuletornide vastu ning rõõmsad inimesed nii tuletornides kui õhtusel kontserdil. Ei tohi jätta mainimata, et tõelise kingitusena saatis meid hommikust õhtuni ilus ilm. Kuna Anne-Lyl on kaks täiskasvanud poega, kaasas ta nemadki koos miniatega ürituse läbiviimisesse.

Pärast perepäeva selgus ka meedia vahendusel, et perekonna pingutusi on märgatud riiklikul tasandil. Konkursi "Eesti Kaunis kodu 2015" võitjate hulga kuulusid kategoorias Kaunis muinsuskaitseobjekt Anne-Ly ja Rene Mitti Suurupi alumise tuletorni kompleksiga Harku vallas Harjumaal.

Varem on pärjatud Anne-Lyd Harku valla teenetemärgiga - kohaliku elu edendaja ja ajaloopärandi hoidja.

Jäätist ja lusti

Väravas tervitas külalisi  majakat ümbritseva kompleksi peremees ja ürituse üks korraldajatest. Rene Mitt. Tuletorni juures tervitas külastajaid ja jagas kompleksi kohta infot majapidamise perenaine Anne-Ly Gross-Mitt. Kuna puidust majaka vanus on 156 aastat, siis tema külastamine pakub erilist eksootikat.

Programm pakkus mustkunsti ja Krabi külateatri etendust.

Jalutada sai kaunis lilleaias ja uudistada ka tuletorni kõrval asuvat ilusalongi. Juuksur tutvustas teenuseid ja lahtiolekuaegu. Üheks eesmärgiks on pakkuda ilusalongi teenuseid mere äärde pildistama tulijatele, eelkõige aga tuua kohalikele teenus kodule lähemale.

Hoovis oli avatud õdus kohvik. Tavaliselt pererahva isiklik aiamööbel täitus suupisteid maitsvate külalistega. Kohvikus sai pirukaid ja mustikakisselli, kooke ja kiluvõileibu. Teises müügiputkas pakuti värskehapukurki, kodukalja ja mett. Vahepeal võis võtta ette jalutuskäigu rannale ja imetleda Suurupi liivakivi paljandit.

Põnevust jätkus mitme kandi pealt. Tuletorni päeval loositi välja Harku valla viktoriini võitja. Harku valda tutvustavas viktoriinis oli ligi 1700 osalejat, eesmärk oli tutvustati laiemalt seda valda. Suurupi Seltsi nimel tänas Anne-Ly kõiki osalejaid. Peaauhinnana troonis peegelkaamera Nikon D7200 KIT 18-140mm, mille väärtus on 1449 eur. Lisaks 29 tundi kestev algajate fotograafiakursus ja 16GB mälukaart.

Kunstniku muljed

Väga huvitav kohtumine oli kunstniku, animaatori ja raamatuillustraatori Leo Lättiga, kes tuli tuletorni juurde joonistama. „Mere poolt majakat joonistada oli väga mõnus,“ näitas Leo tulemusi. „Kui on inimesi hästi palju, siis on raske leida ühte kindlat olukorda, mida jäädvustada. Nii alustasin kõigepealt tuletornist ja siis lisasin juurde merd imetlevaid figuure, neid oli seal mere ääres igas asendis ja siis lisasin teisi vaateid.

„Olen storyboardingu joonistaja ehk piltjutustuste looja. Mulle meeldib kiiresti pilte luua. Olen eesti joonisfilmidest Naksitrallidest alates kuni tänapäeva Lotte lugudeni paljude filmide juures kaasa löönud ja piltstsenaariumi joonistaja olnud, kaardipaigutused ja nii edasi. Enamasti töötan arvutiga, polegi kümme aastat paberi peale joonistanud ja välitöödel käinud, päris põnev on. Võib-olla lähen poodi ja ostan järgmiseks akrüülid, et maalida.“ 

„Olen täitsa hämmastanud sellest piirkonnast – viibin siin esimest korda ja kogu komplekt-  loodus, majad, meri – pakub meeldivat elamust. Igat asja eraldi võib ka imetleda, aga kokku loovad nad terviku. See alumise tuletorni majapidamine koos eelmisel sajandil ehitatud elumajaga on hästi mõnus koht. Oluline on, et praegused omanikud oskavad lugu pidada väärtustest ja hoiavad kõik korras, siis väärtuslikud hooned ka püsivad.“

Pärast paaritunnist loometööd otsustas ta asjad kokku panna. „Ideid nagu veel oleks, aga praegu said otsa,“ sõnas kunstnik. „Oleks soovinud veel lapsi kujutada, aga nad ei püsi ju paigal,“ naljatas ta. „Lapsed on väga toredad ja neid on siin palju – jooksevad, turnivad, uudistavad.“

Ta pakkus veel, et tuletorni detailide jäädvustamiseks tuleks pliiatsid kaasa võtta, leivakott ka ja siis pika päeva tööd teha.

„Tänane päev on olnud lihtsalt inspireeriv, see meeleolu ja see keskkond. Ääretult inspireeriv, käid ringi, vaatad, naudid. See annab jõudu pärast kodus ükskõik mis tööd teha. Polegi eesmärk alati teosega koju minna. Merd võib lõpmatuseni vaadata, sest taeva ja mere kooskõla pakub värvides tuhandet võimalust, aga loomiseks peaks õlivärvid välja võtma, et luua õiget teost. Vildikatega pole mõtet.“

Pilt: Leo Lätti

Päeva lõpus oli peakorraldaja Anne-Ly õnnestunud üritusega rahul ning lausus: „Tänan abi eest kogu meie korraldusmeeskonda ja oma peret.“

Pärast üritust kirjutas Suurupi FB lehel kirjutas rahulolev külastaja:“ Meie pere oli üritusel esimest korda ja meile väga meeldis. Suured tänud korraldajatele!“

 

Tekst: Inkari Lindve

Fotod: Rene Mitt

VAATA PILTE SIIT!

<< Tagasi